Villu Kask: “Me oleme ju üks rahvas” Soome 100

Haljalast pärit Villu Kask tegeleb Espoos Tapiola Honkaa treeninguhallis tehnilise tööga ja juhendab mitut korvpallivõistkonda: B-klassi poisse ja täiskasvanud naisi.

FOTO: Aarne Mäe

Helsingi sadamast, kuhu pidevalt saabuvad laevad Eestist ja väljuvad sama regulaarsusega Eestisse tagasi, asub kümne kilomeetri kaugusel Espoo linnaosa koos suure spordikeskusega, kus viimased seitse aastat on töötanud Villu Kask – mees, kes pani ennevanasti Haljalas kõik noored sporti tegema.

Nagu nädalavahetustel tavaks, veedab sportlik ja tasakaalukas Villu ka Soome 100. sünnipäeva eelse pühapäeva, mil kõikjal jõulutuled süüdatakse, võimlas, algul võistlusi organiseerides, õhtul oma treeningurühma juhendades.

Õues on sama hall ja vesine nagu Eestiski. Ehkki mõnikümmend kilomeetrit linnast välja sõites võib Soomes lundki näha ja Helsingi kesklinn sädeleb tuhandetest pirnikestest ja ehetest, pole õiget jõulutunnet advendiaja tulekuga veel saabunud. Villu Kask Eesti järele ei igatse, ta elab sealsamas spordikeskusest üle tee kolmetoalises korteris ja naudib Soome heaolu. Isegi jõulupühade ajal pole tal plaanis sünnimaad külastada. Küsimusele, kas ta on rahul ja õnnelik, vastab Villu, et rahul kindlasti, aga õnne jaoks on veidi teised kriteeriumid. Jutuajamise käigus meenutab Villu, kuidas ta Soome tulles elas madratsil kusagil tööstushoones ja käis kümne kilomeetri kauguselt jala tööle.

    Tagasi üles