Täna möödus Tartu rahulepingu sõlmimisest 98 aastat. Tapal meenutati Eesti riigile olulist sündmust ning mälestati neid, kes vabadussõjas meie vabaduse eest võitlesid, vanal kalmistul leitnant Hans Kõiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul ning linnakalmistul Imastu Sõjainvaliidide rahulas.
Fotod: Tartu rahu aastapäeva tähistamine Tapal
2. veebruar 2018, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mälestushetkedel osalesid Kaitseliidu, kaitseväe 1. jalaväebrigaadi ja Tapa vallavalitsuse esindajad, samuti olid kohal lapsed lasteaiast Pisipõnn, kohalikud ettevõtjad ning ajalugu väärtustavad linnaelanikud.
Mälestusteenistuse mõlemas kohas viis läbi 1. jalaväebrigaadi kaplan Peeter Paenurm.
Räägiti Tartu rahulepingu tähtsusest, asetati vabadussõja mälestusmärkidele pärjad ja lilled ning süüdati küünlad.
2. veebruaril 1920. aastal kirjutati Tartus alla rahulepingule Eesti vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel. Tartu rahuga lõpetati vabadussõda ja Venemaa tunnustas tingimusteta ja igaveseks Eesti vabariigi iseseisvust. Rahuleping vormistas Eesti täieliku võidu vabadussõjas ning oli esimeseks suureks saavutuseks noore riigi välissuhtluses. Eesti poolt kirjutasid rahulepingule alla Asutava Kogu liikmed Jaan Poska, Ants Piip, Julius Seljamaa, Mait Püüman ja kindralmajor Jaan Soots.