Jääajal liikusid ringi karvased ninasarvikud

Virumaa Teataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jääajal liikusid ringi 
karvased ninasarvikud.
Jääajal liikusid ringi karvased ninasarvikud. Foto: shutterstock.com

Karvane ninasarvik elas Euraasia ja Põhja-Aafrika rohtlates. Tema levila muutus läbi aja suuresti, sõltudes kliima soojenemisest ja jahenemisest. Karvane ninasarvik kasvas keskmiselt 3,7 meetri pikkuseks, kuid suurimad isendid küündisid 4,4 meetrini. Karvased ninasarvikud surid välja umbes 8000 aasta eest.

Nende loomade säilmeid on leitud ka Eestist, näiteks Võrumaal Sulbis leidsid töömehed kaevu kaevates ninasarviku selgroolüli nelja meetri sügavuselt liivast.

Karvase ninasarviku koonul oli kaks sarve, neist eesmine võis kasvada kuni meetripikkuseks. Väiksem sarv asus silmade vahel. Arvatakse, et ta kasutas sarvi enesekaitseks, paariliste ahvatlemiseks ja talvel lume kraapimiseks, et selle alt taimi kätte saada. Loomadel oli paks karva- ja rasvakiht, et väga külmas kliimas toime tulla, väikesed kõrvad, lühikesed jämedad jalad ja töntsakas keha. Koopamaalingute põhjal oli tal esi- ja tagajalgade vahel lai tume riba, kuid nähtavasti mitte kõigil isenditel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles