Repliik: üksainus silmapilk

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Viita-Neuhaus.
Anu Viita-Neuhaus. Foto: Meelis Meilbaum

Viimaste nädalate tragöödiad panevad mõtlema elule. Ka surmale. Hea inimene, kelle abiga said aidatud tuhanded pered, võitleb haiglas elu eest. Kemerovo kaubanduskeskuse põlengus kaotavad inimesed hetkega kõik oma lapsed.

Kuidas need inimesed suudavad edasi elada, on võimatu isegi ette kujutada. Elus aga võivad asjad sekundi pealt muutuda. Kõik on üksainus viiv! Kui tihti mõtleme selle peale? Homme ei pruugigi olla ... sõpra. Ema. Meid endid. Aega.

Maire Aunaste on öelnud, et kui on lõplikult mindud, saame aru, et iga inimesega kaob maailmast suur tükk vaimu, sära ja sarmi, mille paistel ei ole meil enam võimalik end soojendada. Kus olime siis, kui see võimalus veel oli?

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles