Repliik: Kui ööd on pikad

Eva Klaas Foto: Virumaa Teataja

Päevad jäävad järjest lühemaks ja ööd muutuvad pikemaks ning tegevus koondub järjest rohkem tuppa.

“Mina tahan nüüd arvutisse, sina oled juba kaks tundi olnud!” teatab üks kümneaastane poiss kaheksasele õele resoluutselt. “Aga sina mängisid terve eilse õhtu!” kostab see vastu.

Edasi järgneb arutelu, kel­le lemmiksaateid on viima­sel ajal teleriekraanilt sagedamini vaadatud.

Selle peale käsib ema teisest toast kraak­lemise lõpetada. Järgneb pikk monoloog teemal, kuidas tänapäeva lapsed midagi mõistlikku teha ei oska. Sekkub vanaema, kes manitseb, et laste peale karjuda ei tohi, vaid nendega tuleb tegeleda. Lõpuks karjuvad juba kõik kõigi peale ning riid on majas.

Mart ja Kärt on maalapsed, nende kodukohas ringe eriti ei tegutse. Kuigi nad armastavad ka arvuti taga istuda, jooksevad nad valgema ajaga meelsasti üsna hiliste tundideni õues.

Mis siis toas teha, kui õppetükid tehtud? Pereisa leidis lahenduse – lauamängud, mida perega koos mängida. Ja kohe on pingeid palju vähem.