Alanud aastal jõuab Euroopa Liidus lahenduseni mitu küsimust, millele ootavad pingsalt vastust paljud eurooplased, sealhulgas ka eestlased.
Enim tähelepanu pälvib kindlasti jätkuvalt euro käekäik ning mitut liikmesriiki kimbutava võlakriisi lahendamine.
Rahvusvahelised pangad on eri meelt, kas euro tugevneb või nõrgeneb 2012. aastal teiste suuremate valuutade suhtes. Uudistekanal Bloomberg tegi kokkuvõtte üle 40 maailma mainekama panga prognoosidest, kus euro ja dollari ennustatav suhe 2012. aasta lõpuks kõikus 1,17 kuni 1,45. Kõigi ennustuste keskmine kurss oli 1,3 dollarit euro eest ehk siis marginaalselt enam kui jaanuari keskel.
Võlakriisi lahendamisel juhtrolli võtnud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel loodab, et hiljemalt märtsiks jõutakse sõlmida liikmesriikide vaheline leping, mis piirab järsult valitsuste võimalusi võlgu elada. Eestile ei tähendaks see praktikas mingit muutust, kuid suure eelarvepuudujäägiga Kreeka, Itaalia, Hispaania, Portugal ja Belgia peavad oma rahanduse kiiresti ümber korraldama.
Merkeli kavandatav leping kattub suuresti Euroopa Komisjoni soovitatuga ja muudab erinevalt varasemast trahvid vastutustundliku eelarvepoliitika reeglite rikkujatele pea automaatseks. Trahvid on vajalikud uue võlakriisi vältimiseks, kuid ei mõjuta kuigivõrd praeguse kriisi lahendust. Kogu tänavuse aasta võibki pinget üles kruvida küsimus, kas Kreeka või isegi veel mõni Vahemeremaa peab eurotsoonist lahkuma, sest ei suuda ilma oma valuutat devalveerimata laenudega toime tulla.
Ehkki mitmed Ida-Euroopa riigid (Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Bulgaaria) soovivad jätkuvalt euroga liituda, ei täida nad vajalikke tingimusi kindlasti enne 2014. aastat, mistõttu euro kasutajate arv võib esialgu ainult väheneda.
Eurotsooni käekäik ja ELi liikmelisus ongi pikemas perspektiivis olulisimad küsimused. 2012. aastal selgub, kas Euroopa Liit saab 27 liikmele lisa. Juba 22. jaanuaril hääletavad Horvaatia kodanikud, kas ühineda ELiga 2013. aasta 1. juulist või mitte. Tegu on esimese rahvahääletusega Horvaatias pärast 1991. aastat, mil otsustati lahkulöömine tollasest Jugoslaavia föderatsioonist. Horvaatide toetus ELile on kõikunud nagu kellapendel, ulatudes möödunud kümnendil nii 80 protsendini kui jäädes alla 50 protsendi.
Jaanuari alguspäevade küsitlused ennustavad umbes sama suurt toetust liitumisele kui 2003. aasta Eesti rahvahääletusel – 57-58%. Tänavu jõuavad otsustavasse järku ka Islandi liitumiskõnelused ELiga, mis käivitusid mullu; kuus aastat kestnud liitumiskõnelustelt Türgiga suuri uudiseid ei oodata.
EL ei saa aga tänavugi keskenduda vaid finantsstabiilsusele, loomulikult mõeldakse ka majanduse arendamisele. Mullu alustati nn Euroopa semestriga, mille raames Euroopa Komisjon jagab igale liikmesriigile soovitusi majanduskasvu kiirendamiseks ja teadusmahukama majanduse arendamiseks. 2012. aastal selgub, kui palju see projekt ärgitab liikmesriike kiirendama reforme alates hariduse kättesaadavusest ja kvaliteedi parendamisest ning lõpetades innovatsiooni toetamisega.
Selgub, kui reaalsed on ELi poolt 2020. aastaks seatud kesksed sihid: tõsta teadusuuringute osakaalu kolme protsendini majandusest, vähendada vaesusriski ja põhihariduseta inimeste arvu, suurendada tööhõivet, ülikoolilõpetajate ning taastuvenergia osakaalu.
Valitsustele on 2012. aastal väga oluline leppida kokku ELi eelarvekavas aastateks 2014-2020. ELi eelarvest tulevad toetused moodustavad möödunud ja praegusel kümnendil keskmiselt kümnendiku Eesti riigieelarvest. Vajame laiemat arutelu, kuhu see raha panustada. Eesti valitsus peab otsustama, kas keskenduda suuremate infrastruktuuri arendamise toetuste või põllumajandustoetuste taotlemisele keerukatel läbirääkimistel.
2012. aastal jätkub ELis tarbijakaitse tõhustamine. Tuleb mitmeid uusi eelnõusid ühtse turu arendamisest, näiteks internetis tehtavate mitmesuguste piiriüleste tehingute hõlbustamiseks ja riikidevaheliste rongide piletite hinna alandamiseks.
Alanud aasta on oluline rahvusvahelises suhtluses. Juunis toimub Rio de Janeiro keskkonnakonverents, kus selgub, kas EL suudab säilitada oma juhtrolli keskkonda säästva poliitika kujundamisel ja mõjutada ülejäänud maailma loodushoidlikumale tootmisele. ELi kaitsevõime tugevdamisest on räägitud enam kui pool sajandit. Saab näha, millise tõuke annab USA aasta algul välja käidud plaan vähendada oma sõjalist kohalolekut Euroopas kaks korda.
Liikmesriikidelt pankadele ja teistele finantsasutustele 2007-2009 kriisi ajal antud abi ja tagatised ulatusid kokku 4,6 triljoni euroni. Seetõttu pöörab Euroopa Komisjon suurt tähelepanu finantssektorile. Komisjon on esitanud liikmesriikide valitsustele otsustamiseks eelnõu finantsteenuste maksustamiseks ning esitab ettepanekud maksupettuste vähendamiseks ja finantssektori töötajate vastutuse tõstmiseks.
Kuna kõike Euroopa Liidule tähtsat ei jõua siin kokku võtta, tsiteerin Euroopa Komisjoni presidenti Jose Manuel Barrosot, kes ütles komisjoni 2012. aasta töökava Euroopa Parlamendis esitledes: “Pannakse proovile meie valmisolek üheskoos elada …” Ta rõhutas vajadust luua taas omavaheline kindlustunne, et uhkus olla eurooplane ei tähendaks üksnes uhkust mineviku, vaid ka tuleviku üle.