Järgmise nädala teisel poolel toimub üleeestiline haridustöötajate streik, mis tähendab seda, et kuigi koolide uksed on õpilastele avatud, õppetööd neil päevadel ei toimu.
Maakonna koolid valmistuvad õpetajate streigiks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vasta põhikooli direktor Ülle Viller ütles, et nende koolis on streigiga ühinenud kõik õpetajad. Lastevanematele on koju saadetud teatis, et järgmise nädala kolmapäevast reedeni on lastel võimalik jääda koju, kuid neile õpilastele, kes siiski kooli tulevad, leitakse tegevust. Direktori sõnul hoolitseb streigipäevadel õpilaste ajaveetmise eest kooli hoolekogu, tehakse ise raamatuid.
Ärajäävate tundide tagantjärele pidamist Vasta põhikooli lastel karta ei tule, sest streigiga ei taheta karistada õpilasi, kes tekkinud olukorras süüdi pole.
Sama meelt on ka teiste koolide juhid. Kadrina keskkoolist on oma streiginõusoleku andnud samuti kõik õpetajad ning sealtki saadeti vanematele koju teavitussedelike. Kuna teatise kooli tagastamise viimane päev on ülehomme, ei osanud Kadrina keskkooli direktor Arvo Pani veel konkreetselt öelda, kui palju õpilasi streigipäevadel koolis on.
Kindlasti peavad lapsed streigipäevadel koolis ka lõunat saama, nii et sedagi tuleb korraldada.
See, kuidas ettenähtud õppematerjal hiljem läbi töötatakse, on Pani sõnutsi iga aineõpetaja enda teha. “Kohustuslik on 175 õppepäeva aastas, streigi arvelt õppepäevi lisada ei saa,” lausus direktor. Ühe võimalusena nägi ta õpetajate konsultatsiooniaegade ärakasutamist, samuti tihendatud mahus kodust õppetööd.
Lõpetuseks ütles Arvo Pani, et streik ei ole küll tahetud, kuid maakonna koolijuhid toetavad seda ühiselt. Ainuke märkus, mille Pani üldise streigikorralduse kohta tegi, puudutas streigipäevade arvu – see võinuks olla üksmeelselt määratud. Praegu on pedagoogidel võimalik valida, kas osaleda ühe-, kahe- või kolmepäevasel streigil.
Haljala gümnaasiumi juhtkond on kohaliku noortekeskusega kokku leppinud, et vajadusel saavad nad õpetajate streigipäevadel õpilased sinna suunata. See, kas laps aga üldse kooli saata või võimaldada tal kodus olla, on ka Haljalas lastevanemate endi otsustada. Õpilasi neil päevadel puudujaiks ei märgita.
Võimalikule olukorrale, kus vanem saadab lapse hommikul kooli, kuid laps sinna minna ei taha ja veedab päeva hoopis sõbra pool või mujal, pakkus Haljala gümnaasiumi direktor Inge Laiv lahenduseks, et lapsevanem peab lapsega sõlmima konkreetse kokkuleppe. “Kindlasti on siin oma osa ka vanema ja lapse omavahelisel usaldusel,” ütles Laiv.
Rakvere reaalgümnaasiumi direktor Martti Marksoo on soovitanud vanematel lapsi võimalusel mitte kooli saata, kui aga muud varianti ei ole, leitakse koolis lastele tegevus. Reaalgümnaasiumis tegelevad nendega juhtkonna liikmed, infojuht, sotsiaaltöötaja ja teised streigiga mitteühinenud koolitöötajad.
Ka reaalgümnaasiumis ollakse streigiks valmis, sest direktor Marksoo jutu kohaselt pole tegemist ei esimese ega kardetavasti ka mitte viimase haridustöötajate streigiga.
Lääne-Virumaa Haridustöötajate Liidu juhatuse esimehe Reet Naarise sõnul jagatakse koolidele veel viimaseid näpunäiteid. “Kindel on see, et koolimaja ei tohi olla kinni ja kooli saabunud lastele peab leidma tegevuse,” ütles Naaris. See, kas õpetajad viibivad streigipäevadel koolimajas või kuskil mujal, on tema sõnutsi juba kooli juhtkonna ja pedagoogide vaheline kokkulepe ja kohustust ilmtingimata koolimajas olla streikijatel pole. “Kuna töösuhe streigi ajaks peatatakse, on õpetaja valik, kas ta on kodus või kuskil mujal,” lausus maakonna haridustöötajate liidu esimees.
Probleemile, kuidas streigipäevade tõttu õppeprogrammi täitmisse jäävad lüngad tasa teha, Naaris ühest lahendust anda ei osanud, vaid lausus, et see tuleb kokku leppida juba igas koolis eraldi. Tema sõnul ei tohi aga õpilastele ega vanematele jääda muljet, nagu karistataks streigiga kuidagi neid.
Küsimusele, miks on õpetajatele antud vabadus valida, kas nad streigivad päeva või mitu, vastas Reet Naaris, et see selgitati välja eelküsitluse käigus. Kuigi enamik õpetajaid soovis streigist osa võtta rohkem kui ühe päeva, oli üks viiendik vastanuist seda meelt, et nemad üle ühe päeva ei streigi.
Näiteks mõnel õpetajal on juba sügisel plaanitud õpilastega teatrikülastus või õppereis, mida ei ole võimalik ära jätta.