Kolumn: koguperesadism

Priit Verlin. Foto: Erakogu

Pühapäeva hommik. Päike piilub tuppa ja mõnus on pikutada. Unesegaselt klõpsin telekapulti, ja kuna aju veel nurrub, valin eelmise õhtu “Simpsonid”, sellise maheda äratuse. Kuna saated aeg-ajalt ei hakka täpsel ajal, satub järele vaadates nägema ka eelmise saate lõppu. Ekraanile ilmub ääsil punaseks aetud pistoda. Jõuan veel mõelda, et ju sepistatakse, aga edasi tuleb üks võikamaid kaadreid, mida ma eales näinud.

Üks tegelane surub noa kinni seotud ja kõhuli lebava mehe pärakusse ja tõmbab seda piki selgroogu üles. Piinatu oigab agoonias, siis annab teine osaline sadistile kirve, millega timukas peksab puruks nähtavale tulnud roided. Piinatu suust lahmab verd. Seda jälkust on filmitud pikalt ja tehtud kõik, et vaatajal oleks vastik. Timukas muigab – tal on hea.

Ja seda näidati laupäeva õhtul vahetult enne koguperemultikat. Mis pagana Kender ja tema õudusjutt, mille lugemiseks peab minema eraldi lehele ja juba esimesest lõigust on aru saada, et tegu ei ole lembelüürikaga! Seda lugu saab lugeda siis, kui spetsiaalselt otsida. Millega õigustavad aga meie kohtunikutädid sellise sadismi näitamist laupäeva õhtul enne multikaid? Nende tegevus on ääretult silmakirjalik ja rumal.