Mees, kes käis esimest korda Soomes

Toomas Vahtra püüab ehitada vaid selliseid objekte, mis ei ole väga tavalised. Foto: Erakogu

Kümned tuhanded eestlased on käinud Soomes reisil, tuhanded eestlased käivad Soomes tööl, mõned eestlased käivad Soomes vargil, kuid uskumatu – veel on hulk eestlasi, kes pole kunagi ­Soome sattunudki.

Rakverest pärit Toomas Vahtra on igati normaalne 37aastane inimene, selle vahega, et tänavu augustini kuulus ta Soomes mittekäinute klubisse. Nüüd enam mitte, sest sõber kutsus ta Helsingist umbes 600 kilomeetri kaugusele Oulu ja Iisalmi vahelisse väikesesse asulasse appi palkmaja ehitama.

Toomas Vahtra: “Mul ei olnud põhjuseks suur rahahäda, lihtsalt sõbral oli üks kätepaar puudu. Väga suurt majanduslikku põhjendust mul minna ei ole, siin Eestimaal elan ka enam-vähem ära. Asi ongi selles, et palganumbrid lüüakse kokku, aga ei arvestata sinna sisse seda mugavuste kadu. Minu soovid on tagasihoidlikud.”

Toomas Vahtra töötab osalise tööajaga Tartu ülikooli ajaloomuuseumis, käib aeg-ajalt tuttavatega huvitavaid objekte ehitamas, haldab oma metsa ja peab lisaks veel “hunt Kriimsilma üheksat ametit”.

“Inimesed kujutavad ette, et tööga on võimalik rikkaks saada – see on eksiarvamus,” mõtiskleb teoloogiat õppinud Toomas ja selgitab, et tegelikult saab ära elada igasuguse sissetulekuga, tuleb lihtsalt endale mõistlikud eesmärgid püstitada. “Ja ükski inimene ei jõua lõputult pingutada ning teenida.”

Ta lisab, et kui kaua kodust eemal olla ja mingis väikses seltskonnas viibida, hakkavad kõik pisiasjad lõpuks närvidele käima ja näeb nii kaaslaste kui ka enda käike ette. See ei ole üldse okei.

“Mul on tuttavaid, kes trambivad ilmas ringi ja kiidavad, kui hea neil on. Aga lõpuks see raha, mis kätte jääb ja millega õhtul sõpradega õlut jooma minna, on ikka sama nii siin kui ka seal,” räägib kodulemb.

Toomas ütleb, et Eestis kõlab see nagu anekdoot, et näete, siin on mees, kes pole kunagi käinud Soomes. “Pigem töötab see nali minu tuttavate peal kui sealpool lahte, sest seal ollakse harjunud, et ilmas on veel miljoneid inimesi, kes pole samuti käinud.”

Toomas seletab, et tal pole isegi huvi olnud ja et ta pole ka eriline matkasell, sest talle meeldivad mugavused.

Küll on ta aga käinud paar korda Läti-Leedu tuuril, Pihkvas, Novgorodis ja lapsepõlves ka Siberis. Sel suvel aga sõitis busside ja rongiga Krimmi ja tagasi.

Kui ta võrdleb Soomet Ukrainaga, siis Ukrainas tundus isegi mõnusam, sest seal tegeleti temaga.

“Aga Soomes võeti üllatavalt sõbralikult vastu, nädala lõpuks oli juba kõigile teada, kes me sellised oleme, nii et valetada polnud mõtet. Kuna see majaehitus oli kohalikele teada, siis suhteliselt kiiresti pandi pilt kokku. Eestlastesse halvakspanuga suhtumine on ilmselt suurema koha või objekti probleem – et võtavad leiva käest ära. Ju pole eestlased seal, kus meie olime, jõudnud käru keerata,” räägib Toomas, kes viibis oma esimesel Soome-visiidil korraga ligi kuu aega.

“Midagi erilist ei tundnud, nagu sõidaks mööda korralikku Tudu teed, mis seal ikka. Kui oleks käinud paar aastat tagasi, siis ehk oleks olnud selline vau-efekt,” lisab ta.

Toomas võrdleb end meremeestega, kes on maailma läbi sõitnud, kuid näinud ainult sadamaid: “Ka mina olen näinud ainult seda ühte objekti ja külakest, ega ma Soome kohta selle põhjal mingeid erilisi järeldusi teha ei saa.”

“Aga jah, kui ma oletasin kogu aeg, et Eestis on mõnus elada, siis nüüd, pärast Ukrainas ja Soomes käimist, olen ma selles lausa veendunud,” rõhutab Toomas Vahtra, mees, kes käis esimest korda Soomes ning tagasi sinna enam ei kipu.

Eestlased lähevad Soome, et jääda

Helsingin Sanomate teatel jätkub eestlaste vool Soome, kuigi juba praegu on neid seal kümneid tuhandeid.

Kuid isegi Soome ametivõimud ei tea täpselt, palju eestlasi Soomes elab. 2011. aasta alguses elas Soomes ametlikult 29 000 eestlast, seega moodustavad eestlased seal suurima sisserännanute rühma.

Samas tunnistavad Soome ametivõimud, et tegelikult elab Soomes eestlasi tunduvalt rohkem, sest mustalt töötavatest eestlastest pole Soomes kellelgi täpset ülevaadet.

Musta tööjõu kõrval annavad Soomes tooni siiski eestlased, kes on tulnud Soome selleks, et sinna jääda.

Eestlasi toob Soome nii kõrgem palk kui ka Eestis valitsev tööpuudus. Sealjuures “toidab” väljaränne Eestist iseennast, kuna Soome siirdunud aitavad sinna pääsemisel nii nõu kui jõuga ka oma tuttavaid ja sugulasi.

Helsingin Sanomate hinnangul kohanevad eestlased Soomes väga hästi ja neid ei võõrista ka soomlased. Soome tööandjad hindavad samuti kõrgelt eestlasi kui usinaid töötajaid ja kohalikku keelt kiirelt õppivaid hõimuvendi.

Kas Soome ja Eesti saavad üheks?

Pankur Indrek Neivelt ütles Kanal 2 saates “20 aastat hiljem”, et paarikümne aasta pärast võivad Eesti ja Soome olla üks riik.

Saatejuht Hannes Võrno küsis Neiveltilt, millisena ta näeb Eesti tulevikku paarikümne aasta pärast.

Esmalt ütles Neivelt, et järgmised viis aastat on meil põnevad, kuid paarikümne aasta pikkuses perspektiivis näeb ta, et Soomest ja Eestist on saanud üks riik.

Neivelti sõnul on Eesti ja Soome juba ­
praegu majanduslikult tihedalt seotud, mistõttu pole ­tulevikus välistatud ka poliitiline lähenemine.