Koroonalood tasub ajaloo tarvis kirja panna

Inna Grünfeldt
, ajakirjanik
Copy
ERM-i kaastööna saabunud foto koroonahoiatusega plakatist linnaruumis.
ERM-i kaastööna saabunud foto koroonahoiatusega plakatist linnaruumis. Foto: Andriela Rääbis

Eesti rahva muuseum kutsub igal aastal eestimaalasi ja ka piiri taga elavaid eestlasi saatma oma lugusid, fotosid, videoid ja esemeid. Käesoleva aasta ühel teemal – "Koroonakevad 2020" – oodatakse sügisest järge.

Koroonakevad 2020 oli seninägematu: taasiseseisvunud Eestis polnud kunagi varem kehtestatud eriolukorda. Ilmselt ei mäletanud suur hulk inimesi ka aega, mil oleks üle maailma sedavõrd kardetud üht nakkushaigust.

Seega oli käes ajalooline hetk, mida tuli kohe jäädvustama hakata. Paraku on talve hakulgi teema taas aktuaalne ja nii jätkab ka eesti rahva muuseum koroonateemaliste lugude kogumist. Mida ja kuidas talletada ning kuhu info saata, saab lähemalt vaadata ERM-i kodulehelt.

Kevadel asusid peale ERM-i koroonateemalist pärimust koguma näiteks Eesti kirjandusmuuseum ja Eesti tervishoiumuuseum, samuti Delfi uudisteportaal. 

Teema osutus populaarseks ja ERM-i saabus 63 mitmesuguses vormis kaastööd. Esimene töö laaditi "Rahvalugude" veebiportaali üles juba 18. märtsil, seega napilt nädal pärast eriolukorra algust. Peale tekstide saadeti muuseumile üle 300 foto.

Eesti rahva muuseumi teadur-kuraator Kristel Rattus tõdes, et enamik töid pärines inimestelt, kes olid eriolukorra tõttu sunnitud jääma kodusele režiimile. "Väga vähe kirjutasid oma kogemusest eesliinitöötajad – arstid-õed, poemüüjad, kaitseliitlased ja teised vabatahtlikud abilised. Oli vaid üks dokumenteerivas stiilis ülevaade Saaremaa valla kriisistaabi tegevusest. Mõneti üllatuslikult puudusid koroonat põdenute kogemuslood," rääkis Rattus.

Mis saadetud töödes kõlama jäi, saavad huvilised lugeda ERM-i uuest blogipostitusest "Koroonakevad 2020". 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles