Juhtkiri: Erafirmale antud maks

Erametsaomanikele kulub lisaraha marjaks ära. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui korraldatud jäätmevedu päevakorrale kerkis, ähvardasid keskkonnaministeeriumi ametnikud, et omavalitsused, kus korraldatud prügiveoga ei tegelda, hakkavad prügisse uppuma.

Lääne-Virumaal oli viimase ajani kolm kanget, kes prügivedu ei korraldanud. Sõmeru ja Vinni on nüüdseks murdunud ja panevad asja tasapisi käima, Rakvere aga venitab püksikummi nii, nagu jaksab. Ja tundub, et õigesti teeb.

Prügiuputust ei ole täheldatud, kõrvaltvaataja pilgule tundub, et paari aasta jooksul on olukord pigem paranenud.

Riik aga šantažeerib vii­maseid sirge seljaga omavalitsusi igapidi, et prügivedu ikka korraldama hakataks.

Millegipärast tundub, et asja taga on suurte prügifirmade karvane käsi. Ikka selleks, et monopoolsesse seisundisse pääseda ja turg täielikult endale haarata. Ja teenida raha mit­temillegi eest ehk esitada klientidele arveid tühisõitude eest, mille pea­le kulutusi ju ei tehta, sest naabri prügi viiakse minema.

Aga maakohtades on juhtunud ka nii, et prügiautot pole keegi näinud või on näinud seda vaid kaugelt, sest see sõidab suurt teed pidi mööda, ja mõne aja pärast potsatab postkasti arve, milles tühisõidu eest raha nõutakse.

Ideaalne oleks, kui omavalitsustes valmiksid komposteerimisalad, kuhu saavad ka kodanikud oma territooriumilt kokku korjatud lehti-oksi tuua. Aga veelgi parem oleks, kui omavalitsus aitaks näiteks sügiseti transpordiga, st et mingit marsruuti pidi sõidaks veok, kuhu majaomanikud oma lehed peale laadiks.

Ja miks mitte paar korda suvel teha sama trett, et aiaomanikud saaksid lahti oma peenardelt eemaldatud haljasmassist, mida tekib suve jooksul sageli rohkem, kui kodustes tingimustes komposteerimiseks jõuab sättida.

Lõpuks tuleks aga neid, kes vähem prügi toodavad ja oma prügiga mõistlikult ümber käivad, premeerida, mitte maksustada.

Sest mis see korraldatud jäätmevedu muud ikka on kui üks ja ühtlane jäätmemaks, mis laekub paraku erafirma kaukasse.