/nginx/o/2012/07/31/1246402t1h131a.jpg)
Käsmust saab järgmisel nädalavahetusel taas üks Eesti festivalimekasid, kui kogu mereäärse küla haarab endasse seal pisikest, viie aasta juubelit tähistav Viru Folk.
Viru Folk paneb kohalikud tegutsema
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Festivali vallutusest annab märku asjaolu, et järjest rohkem käsmulasi sulandub ka ise melusse. Viru Folgi peakorraldaja Peep Veedla sõnul on tänavu lisandunud telklaid Põllu tänavale, kus suurte kruntide omanikud pakuvad enda maal telkimisvõimalust. Kokku on telklaid Käsmus festivali ajal neli. Kodumajutusega tegelejate ring on veidi laienenud, aga toad on juba varakult broneeritud.
Suurimaks muudatuseks sel aastal peab Veedla aga parkimisvõimaluste paranemist. “Olen oma tuttavateltki kuulnud, kuidas nad auto ringi on keeranud, kuna parkimisega kitsas,” lausub peakorraldaja. Nimelt luuakse suur tasuta parkla Võsu ja Käsmu teeristi, kust iga poole tunni tagant väljub prii buss Käsmu. Kui aga külastajal on soov külas sees parkida, peab selle eest välja käima viis eurot.
Folgi programm on mitmekesine nagu ikka. Kolm päeva on hommikust ööni täis muusikat nii kodu- kui võõramaistelt esinejatelt. Kaugemad tulijad on taani päritolu Melanie Dekker Kanadast, David Rothenberg USAst ja Belmokhtar Amine Marokost. Viimane astub koos eestlastega üles etteastes “Kõiksuse laul”, kus teemaks neli iidset usundit: kristlus, budism, islam, hinduism. Ameeriklane Rothenberg on ka loodusmees ja kasutab looduse helisid oma üleastumisteski.
Melanie Dekkerit peab Veedla enda jaoks üheks huvitavamaks esinejaks, kuna laulja viljeleb kantrit, mis on ameeriklaste mõistes folk, ning sellist muusikat pole Viru Folgil varem olnudki. Ka Soome kollektiivi Alamaailman Vasarat peab peakorraldaja põnevaks pundiks. “Suured karvased mehed, kes panevad rahva hüppama.”
Samuti on Veedla arvates eristuv udmurdi naine Elvira Panchenko, kes on tegelikult hoopis poplauljatar, kuid teeb ingeri postmodernse folkbändiga eriprojekti Chupai Eli, esitades udmurdikeelset elektropoppi. Emakeeles laulab ta juba lapsepõlvest saadik. Huvitav nimi Chupai Eli on Elvira hüüdnimi, Chupaiks hüüti juba naise vanaisa. See tähendab musirulli, mis näitab, et tema vaarisa oli väga armastatud ja hinnatud mees, eriti naiste seas. Eli tuleneb naise enda nimest.
Eestlasi astub lavalaudadele nii tuntuid kui vähemtuntuid. Lavasid või sündmuspaiku on Käsmus üleüldse rohkem kui ühel käel sõrmi. Kuulata saab näiteks ümbermaailmareisil seilanud Marko Matveret, kes tuleb Käsmu koos Väikeste Lõõtspillide Ühinguga. Dagö, kes sel suvel suurtel lavadel end ei näita, esineb folgil koos Riho Sibulaga. Pühapäeval on eri aegadel võimalik kuulda mitut eestlaste lemmikut, näiteks Untsakaid, Jäääärt jt.
Lisaks arvukatele esinejatele, kelle seast peab sageli meelepärasema valima, kuna kontserdid toimuvad eri kohtades samal ajal, on folgil ka tavapärane KÄFF ehk Käsmu filmifestival ja keskkonna- ning luuleprogramm. KÄFFi raames saab huviline näha Rakvere gümnaasiumi filmifestivali võidufilmi “Armastus on süda kujuga” või hoopiski Eesti ansambli Svjata Vatra autobiograafilist dokumentaalfilmi “Püha tuli”, mis suuremas osas üles võetud mõne aasta tagusel Ukraina-Rumeenia folgiekspeditsioonil. Järva-Jaani kinomuuseumi nostalgiapooltunnil tehakse “Nõukogude Eesti” ringvaateid ning näidatakse lõbusaid filmijuppe nõukogude argielust, seda nõukogudeaegse kinotehnikaga.
Keskkonnaprogrammi raames tutvustab Peeter Hussar Käsmu poolsaart, Ain Mäesalu peab loengu muinaseestlastest ning muistsete kaelaripatsite tähendusest. Fotograaf Marko Usler räägib loodusteaduste esinemisest tänapäeva õppekirjanduses.
Keskseks muude tegevuste kohaks on kolmel päeval Käsmu meremuuseum, kus käivad teiste hulgas ka näiteks keskajast pärit tegevused. Esimest korda on sel aastal folgil Lonkava Hundi Koja seltskond, kes eesmärgiks võtnud vanade teadmiste ja oskuste elluäratamise ning tundma õppimise. Nii uuritakse, kuidas inimesed 14. sajandi paiku elasid, millega tegelesid või mida sõid. Huviline peaks meremuuseumi ees teada saama, kuidas näiteks sõdalane ennevanasti püsti seisis ning kui raske üks mõõk oli.
Lisaks on võimalik õppida hiliskeskaegseid tantse. 16. sajandi tantsude puhul on tegemist lihtsate ringtantsudega, mis olid pigem suhtlemiseks kui tantsuoskuse näitamiseks.
Hilisemaidki seltskonnatantse õpetavad Triinu Taul, Tiinamai Keskpaik ja Juhan Uppin, kelle arvates tuleb esivanemate laulmise ja tantsimise traditsiooni elus hoida. Muide, Triinu ja Tiinamai kohtusid ülemöödunud folgil, kust nende koos musitseerimine alguse sai.
Meremuuseumi juures asub sadam, kus võimalik veemõnusid nautida. Lisaks sellele, et mõnda kontserti saab lausa kaelast saati vees kuulata, võivad soovijad ette võtta paadi- ja süstaretki. Näiteks pakutakse võimalust meretaksoga ehk jahiga Tallinnast Käsmu põrutada. Või teha üks mõnus süstamatk Mohni saarele. Kel jaksu vähem, võib piirduda Kuradisaarega. Peep Veedla sõnul on sel aastal Käsmut väisamas ka üks eriline veealus, kuid ta ei tea veel isegi, millega täpselt tegemist. Seega võib oodata üllatust.
Folgi külastajatele tuletab Peep Veedla meelde, et Käsmus puudub kauplus. “Tihti on just hambahari ja -pasta need, mis ununevad, ning neid loodetakse siis kohapealt poest saada,” kirjeldab peakorraldaja tüüpilist muret.
Söögi- ja joogipoolise pärast aga muretsema ei pea. Lisaks tavapärastele kauplejatele on Käsmu kohalikud elanikudki hakanud oma aedades pakkuma seda, mille valmistamises keegi osav on. Pirukaid, kooke, marju, kohvi.
Sularaha puudujäämise pärast muretsema ei pea, igal päeval seisab Neeme teel pangabuss.
Kel mure, et pidu vara otsa lõpeb, võib selle unustada. Näiteks laupäevase programmi viimane etteaste “Eesti loitsud” algab alles 3.30 öösel ning kell 5 pühapäeva varahommikul hakkab Jaak Johansoni ja Ott Sandraku eestvedamisel juba pihta väravamäng. Nii et unetud ning kõike läbi teha soovijad ei pea vahepeal magamagi minema.