Kuigi mitmetes kõrg- ja ametikoolides kandideerimine veel käib, siiski on võimalik tõdeda, et edasiõppimist plaanivate noorte huvides muutusi ei ole.
Pehmed erialad seljatavad tulusad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaatamata sellele, et tööturul valitseb oskustööliste puudus ning mitmed ettevõtted võtaksid koolipingist tulnud noore, kel selgeks õpitud mõni tehniline või matemaatilisi teadmisi nõudev amet, avasüli vastu, ei ole huvi sellistel erialadel edasi õppida koolide kinnitusel sugugi suur.
Rakvere ametikooli õppedirektori Anne Loosi sõnul pole kandideerijate arvus ja nende eelistustes möödunud aastatega võrreldes suuri nihkeid toimunud. Populaarsemateks valikuteks noorte seas on jätkuvalt autotehnik põhikooli baasil, automaaler, ehitusviimistleja, arvutid ja arvutivõrgud ning maaturismiteenindus.
Seevastu üheks ebapopulaarsemaks on osutunud koostelukksepa eriala ning jätkuvalt ei leidu huvilisi ka tööriistalukksepa erialale, millele kandideerijalt oodatakse küll keskhariduse olemasolu, kuid mille lõpetaja garanteerib kooli metallierialade juhtivõpetaja Arne Ildi kinnitusel endale paari tuhande eurose kuupalga. Tööriistalukksepaks saab Eestis õppida üksnes Rakvere ametikoolis.
“Gümnaasiumijärgsesse õppesse on avaldusi laekunud üldse vähem kui varasematel aastatel, kuid selle tingib ilmselt massiline kandideerimine kõrgkoolidesse,” kõneles Anne Loos. Tema sõnul on vähe soovijaid ka neile erialadele, mis põhihariduse olemasolu üldse ei eelda, kuid olukorra tagamaade üle Loos spekuleerida ei oska.
Ka Väike-Maarja õppekeskuses õppida soovijail pole täheldada erilisi huvimuutusi – kandideerijate arvu poolest esikohal on koka eriala, sellele järgnevad suurköögikokk ning autotehnik.
Samuti Väike-Maarjas asuvas päästekoolis aga kokkuvõtete tegemine veel käib. Õpilased tulevad neile suunamisega, seega selguvad pingeread septembri alguseks.
Eesti ettevõtluskõrgkooli Mainor Rakvere õppekeskuse õppekorralduse juhi Siiri Annimäe sõnul eelistavad neile õppima tulijad infotehnoloogiat, ärijuhtimist ja disaini. Ka tema sõnul on üldpilt sarnane eelmiste aastate omaga, erisuse tingib aga asjaolu, et tasulise õppe soovijaid on varasemaga võrreldes vähem. Selle asjaolu tagamaid võib Annimäe arvates näha vastses kõrgharidusreformis.
Ärijuhtimine paistab populaarne olevat ka Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis, kuhu soovijaid on jätkuvalt palju. Samas edestavad ärijuhtimist õppesekretäri Epp Kiige andmetel raamatupidamine ning sotsiaaltöö, viimasele on avaldusi laekunud üle kahesaja, mis kinnitab sotsiaaleriala jätkuvat populaarsust vastsete üldhariduskooli lõpetajate seas. Kandideerimise ja kooli vastuvõetute lõplikke nimekirju pole koostatud veel ka Tallinna ülikooli Rakvere kolledžis, mille täienduskoolituse projektijuhi Kadri Koha sõnul võib ometi öelda, et jätkuvalt on menukas alushariduse pedagoogi ehk lasteaiaõpetaja eriala. “Üha enam avastatakse ka sotsiaalpedagoogikat, kuna Eestis saab nimetatud eriala bakalaureuse tasemel õppida vaid Rakvere kolledžis,” kõneles Koha.
Uus ja üha enam huvilisi koguv valdkond on tema kinnitusel veel haldus- ja ärikorraldus keskkonnakorraldusele spetsialiseerumisega. Magistriõppe tasemel leidub aga soovijaid rakenduslikule sotsiaaltööle, mis on uuenduslik suunitlus.
Kuigi erialade valikutes suuri nihkeid täheldada ei saa, leidis Kadri Koha, et osalemine vastuvõtukomisjonides on näidanud talle, et iga aastaga suureneb tulevaste üliõpilaste valikute teadlikkus ning üha vähem minnakse midagi õppima vanemate või sõprade soovitusel.
“On aru saada, et noored suunduvad õppima kindlate eesmärkidega, nende kodutöö on selles mõttes tehtud, et nad teavad, mida üks või teine eriala endaga kaasa toob ja milliseid tulevikuvõimalusi see annab,” rääkis Koha.